Interdisziplinary Art

Agregaatõhtu Polümeeri Kultuuritehases.
17. märts 2007

1896. aasta augustikuu 9. päeval kukkus Otto Lilienthal alla viiekümne jala kõrguselt, katsetades uut tüüpi tüürimisparaati. Tema selgroog murdus ja järgmisel päeval ta suri. Tema viimased sõnad olevat olnud: “Ohvrid on paratamatud!“

17. märtsil Polümeeri Kultuuritehases aset leidnud agregaatõhtu oli pühendatud kõigile õnnetult hukkunud eksperimentaatoritele, kes leidsid oma otsa maailma paremaks muutes!

Inimese poolt leiutatu ja loodu tuleb esmalt võtta kasutusele kunstis ning alles seejärel tarbe- ja tapariistadena! Juba Platon nõudis, et kõiki vabu kodanikke, kes sisemise tubliduse eest hoolitsemisele ja vaimu harimisele eelistavad mõnda käsitööala, tuleb häbi ja teotusega karistada! Kodanikud peavad jõudeaja pühendama teadusele ja vabadele kunstidele!

Agregaatoritena astusid püünele: „Antropomobiil“ (Katrin Piile, Eva Ikart, Liivi Tantaal, Ralf Rammul, Teele Altmäe, Loore Raav, Jekaterina Kultajeva, Hannes Aasamets, Ingmar Jõgi, Kristin Orav, Fred Kotkas, Liina Jäger, Carmen Lansberg, Manfred Dubov, Kristi Kukk, Regina Kuningas, Kadri Allekand, Li Yang, Hanna Lepparu, Rodrig Kokla ja Erik Alalooga), Meeland Sepp, Erkki Kasemets, Rauno Teider, Maigi Magnus.

Ootamatult tekkinud piinlikke vaikushetki lõhestas „Tatjana Kristall“.

Kohaspetsiifilise kunsti workshop.
22. – 26. jaanuar 2007

Valgamaal Hellenurmes toimus juba neljas IDK osakonna workshop. Erik Alalooga tühjalt seisev esivanemate talu on kujunemas kateedri külalisateljeeks. Südatalvises Lõuna-Eestis ootasid meid kaamos, pisuhännad, tondid ja suitsusaun. Osalesid: Olivia Verev, Lauri Koppel, Karin Link, Kristel Müil, Gretel Lee, Siim Kasemaa, Simon Haefele, Thomas Geiger, Erik Alalooga

Pärnu Kontserdimaja

20. jaanuar 2007

Eesti Arnold Schönbergi Ühingu, Academia Non Grata, Valge Huntmehe, rühmituste SPORT, PINK PUNK, Eesti Rahvusmeeskoori RAM, Pärnu Ooperi, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste koostöös toimuv ainukordne
SUUR PERFORMANCE
kolmes osas.

EKA-st osalesid Big Performance´il: Eva Ikart, Jekaterina Kultajeva, Teele Altmäe, Kristin Orav, Fred Kotkas, Katrin Piile, magistrant Margus Tiitsmaa ja dotsent Erik Alalooga.

Angelika Fojtuch & Johannes Deimling (Berliin)
www. portperformance.net

Berliini tegevuskunstnik Johannes Deimling pidas EKA IDK osakonnas juba oma neljanda performance´i workshopi. Seekord oli see ühendatud tema enda korraldatava rändfestivaliga Port Performance. Tallinna vanalinnas, Kultuurikatlas ja Kunstiakadeemias käima lükatud protsess päädis avaliku etteastega Pärnu Mudaravilas ning oli ühendatud annuaalse festivali In-Graafika avamisprotsessiooniga.

“Port performance” tõi tegevuskunsti mudaravilasse

Nädalavahetusel tehti “In Graafika” festivali raames tegevuskunsti vanas mudaravilas, esitleti projekti, mis ühendab performance-kunsti huvilisi kõikjalt Euroopast.

Mudaravila külmast rõskete seinte vahel avastas suur hulk pealtvaatajaid ja muidu huvilisi kunagistesse protseduuri- ja vannitubadesse peitunud kunstnikke. Noored tegevuskunstnikud olid tardunud staatilistesse poosidesse baarileti najal, diivanil ja protseduurilaual, külvati jahu, lamati liivas ja tühja basseini põrandal.

Kunstnikud tõid kokku Angelika Fojtuch Poolast ja BBB Johannes Deimling Saksamaalt, kes veavad ettevõtmist “Port performance”.

“Port tähendab mitmes keeles sadamat, kus pidevalt vahetuvad inimesed ja kaup,” rääkis Johannes Deimling. “Sadamasse koonduvad väärtused ja kultuurid paljudest riikidest, siin võib kohata igasuguseid inimesi. Tegevuskunstis sümboliseerib sadam inimkeha, mis saadab oma sisemisi väärtusi välismaailma, ja vastupidi. “Port performance” loob sadamalinnades sellest ideest lähtuvalt uue kunstikeskkonna.”

Angelika Fojtuchi sõnade järgi ühendab kava kunstihariduse reisimisega. Töötoad on toimunud eelmisel aastal Gdanskis, pärast Tallinna ja Pärnut on plaanis külastada Tel Avivi, taas Gdanskit ja Belfasti. Põhiliselt osalevad ettevõtmises kunstitudengid, kuid on neidki, kes lihtsalt tegevuskunsti avastada soovivad.

“Performance-kunst on ainulaadne keel, mida ei pea akadeemias õppima,” arvas Deimling. “Õpetame ka inimesi, kellel puuduvad sellel alal kogemused ja haridus, aitame neid harjutuste, kohtade leidmise ja ideedega.”

Pärnu tegevuses osalesid kunstnikud Eestist, Saksamaalt, Soomest, Poolast, Austriast, Tšehhist ja Inglismaalt, mitu neist astus performance’iga üles esimest korda.

Karin Klaus “Pärnu Postimees” 16.01.2007

Eero Yli-Vakkuri (FIN)

Agata-Anna Nitecka (ENG)

Małgorzata Karczmarzyk (POL)

Dionys Dammann (SUI) & Johannes Deimling (GER)

Daniel Kupferberg (DEN)

Ines Dammann (GER)

Lagle Palo & Kirke Kangro

Vickey Papailiou (SUI)

Simon Haefele (AUT)

Stephanie Auth (GER)

Anne – Louise Hoffmann (GER)

Von Krahli teater.
24. novembril

Et tulevastel kunstnikel ei tekiks väärkujutelma, nagu toimiks kogu eesti kunst teljel Kunstihoone – KUMU, siis on oluline näidata ja mis veel parem – lasta katsuda ka alternatiivkunsti. Üks eesti alternatiivkunsti lipulaevadest – rühmitus “cnopt” oli lahkelt nõus kaasama esmakursuslasi oma etteastesse. Workshop Kalamaja kommuun-galeriis päädis pika ja lopsaka perfokaga Von Krahli teatri põrandal ja lae all, kus vaene õppejõud pidi rippudes peaaegu otsad andma.

Osalesid: Ralf Rammul, Ingmar Jõgi, Kristin Orav, Manfred Dubov, Katrin Piile, Eva Ikart, Liivi Tantaal, Teele Altmäe, Hannes Aasamets, Loore Raav, Jekaterina Kultajeva, Kristi Kukk, Liina Jäger, Regina Kuningas, Hanna Lepparu, Hannele Turu, Liis Lisso, Villekarel Viirelaid, Remo Randver, Meeland Sepp, Margus Tiitsmaa, Urmas Martinson, Rodrig Kokla, Erik Alalooga.

Polümeeri Kultuuritehas.

Oktoober 2006.

Soov töötada kogu esimese kursusega kollektiivselt põrkus vastu jäika akadeemilist müüri. Grupi suurus ei tohi olla üle 10 inimese ja jutul lõpp. Seega tegime spontaanseid etüüde kahes eri rühmas. Koht, ülesanne ja tingimused olid mõlemal rühmal samad. Suur mahajäetud tootmissaal Polümeeri kolmandal korrusel, aega umbes tund ning kasutada ruumi, ruumis leiduvaid ja endal kaasas olevaid esemeid, liikumist, heli ja rütmi ning tegutseda kollektiivselt. Etteantud kellaajal sisenesin salvestava kaameraga ruumi ning jäädvustasin toimuva. 24 tunnise vahega sündisid kaks totaalselt eriilmelist performance´it.

L´etude premiére: Katrin Piile, Liis Lisso, Hannele Turu, Ralf Rammul, Hanna Lepparu, Kristin Orav, Liivi Tantaal, Eva Ikart.

L´etude deuzieme: Hannes Aasamets, Manfred Dubov, Ingmar Jõgi, Loore Raav, Jekaterina Kultajeva, Carmen Lansbeg, Kristi Kukk, Regina Kuningas.

16. ja 17. september 2006 Rakvere kinomajas.

Performance´i workshop ja esinemine Rakunsti festivalil.

Erik Alalooga ja Sorge juhtimisel topiti kogu EKA Vabade kunstide teaduskonna esimene kursus spetsiaalselt Tallinnasse saabunud eribussi ning alustati esimest teekonda perfokafestivalile. Veel enne bussiistumist sündis ka esimene skandaal. Vaatamata elava klassiku Sirje Runge needustele ja ähvardustele lahkus pool kurust tema loengust, olles valmis surematu kuulsuse nimel taluma neile Tallinn-Narva maanteed mööda järele kihutavaid tõbesid ja lendvaid. Rakveres ootas meid ees suurepärase eelarvega, kuid kunstiliselt nõrk festival. Meie peamine eesmärk oli visata tudengid vette tundmatus kohas, andes neile võimaluse esineda publiku ees. Lihtsustamaks pinnalejäämist tegutseti kollektiivselt. Esimesel päeval veetsime aega spontaansete improvisatsioonidega kättejuhtunud vahenditega. Ebalus ja argus kadusid ruttu ning saavutasime just peamist: tudeng julges astuda lavale ja tegutseda teiste silme all.

Peaesinemiseks laenas vanameister Sorge kujundeid Nongrata varasalvest, mida täiendati nii, et tulemuseks sündis lihtne ning liitev performance. Krampidest ja võõristusest ülesaamiseks kasutas Sorge järeleproovitud ja radikaalset kujundit – inimkuhi. Kedagi otseselt kuhjaga liituma ei sunnitud ning kolm tudengit jäid kindlaks soovile säilitada iga hinna eest oma väline mina ning nemad osalesid protsessis fotodokumentaatoritena.

Katrin Piile, Eva Ikart, Liivi Tantaal, Regina Kuningas, Teele Altmäe, Loore Raav, Jekaterina Kultajeva, Hannes Aasamets, Manfred Dubov, Kristin Orav, Ingmar Jõgi, Ralf Rammul, Carmen Lansberg, Kristi Kukk, Liina Jäger, Margus Tiitsmaa, Simon Haefele, Thomas Geiger, Erik Alalooga.

“KAAMOS 006″

Valgamaa, Hellenurme

28. jaanuar 2006

Jutud Eesti Rahvusliku Kunsti marginaalsusest, armetusest või koguni surmast on tugevalt liialdatud. Miks muidu nõustusid oma videotaieseid söestunud rehetoa black-boxis ekraniseerima Jaan Toomik, Jaan Paavle, Marianne Männi, Merike Estna, rühmitus c.n.o.p.t, Fideelia-Signe Roots, Allan Tõnissoo, Jane Remm ja Erik Alalooga. Miks nägid kunstnikud vaeva eksponeerimaks oma loomingut tareseinal, kaevus, suitsusaunas, laudas, siloaugus või välipeldikus. Ning tagatipuks ei pidanud eesti tegevuskunsti raskekahurvägi NonGrata, Rubens ega c.n.o.p.t. paljuks rinda pista paukuva pakase, lume, tontide ja pisuhändadega selleks, et taassünnitada Eesti Rahvuslik Kunst.

Reiu Tüür

NonGrata lambapeied

Rubens

c.n.o.p.t.

Rauno Teider ja Laineli Parrest

c.n.o.p.t.

Urodrig la´Cock

Osalesid: Reiu Tüür, Jaan Toomik, Jaan Paavle, Marianne Männi, Merike Estna, Marko Nautras, Rauno Teider, Laineli Parrest, Fideelia-Signe Roots, Jane Remm, Allan Tõnissoo, Urodrig la´Cock, c.n.o.p.t, Rubens, NonGrata.